Haljala valla panus
energiajulgeoleku tagamisel ja Eesti
energiatootmise rohelisemaks muutmisel
.
Tuulepark on olulise ruumilise mõjuga ehitis ning eriplaneeringu kaudu saab leida sellele parima võimaliku asukoha. Haljala vald on algatanud eriplaneeringu, et selgitada välja kas ja millistel tingimustel on elektrituulikute rajamine Haljala valla idaossa võimalik.
Eriplaneeringu algatamine ei tähenda seda, et otsus tuulikute ehitamiseks on juba tehtud, vaid sellega luuakse võimalus koostöös kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja arendajatega teemat uurida ja arendada.
Kohaliku omavalitsuse eriplaneering jaotub kahte etappi:
- Esimeses etapis kaalutakse ja võrreldakse elektrituulikute rajamiseks (üksikult või tuuleparkidena) võimalikke asukohti, et leida neist kõige sobivamad.
- Teises etapis kavandatakse valitud asukohtadele juba detailsem lahendus, sealhulgas tuulikute arv, kõrgus ja nende paiknemine.
Eriplaneeringuga samal ajal viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH).
Selle eesmärk on teada saada, missugune otsene, kaudne või vahetu mõju on võimalikel elektrituulikutel looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
Valla ja arendajate eesmärk on eriplaneeringu protsessid läbi viia avatult, läbipaistvalt ning kõiki osapooli kaasavalt.
Oleme valmis kõigi huvitatud osapooltega suhtlema ning küsimustele ja muredele igal hetkel vastama. Avalikkust ja kohalikku kogukonda on kavas kõigist oma sammudest aegsasti teavitada. Nii oluline objekt nagu tuulepark saab sündida vaid valla, kohaliku kogukonna ja arendaja üksmeeles. Seetõttu on oluline, et kõik osapooled säilitaks avatud meele.
Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on algatatud Haljala valla idaosale. Uuritava ala pindala on kokku ca 240 km2.
Oleme juba ennetavalt arvesse võtnud Keskkonnaameti poolt antud suuniseid tuuleparkidele sobilike alade kavandamiseks ning selliselt tekib Haljala valla eriplaneeringu alale 4 võimalikku uuringuala, mida planeeringu protsessis detailsemalt hinnatakse ning nende sobivust kaalutakse.
Uuringualad hõlmavad järgmisi külasid: Põdruse, Aaviku, Kandle, Tatruse, Annikvere, Idavere, Võle, Varangu, Essu, Veltsi ja Auküla.
Täna sellele vastust veel pole. Eriplaneeringu koostamine algab asukoha eelvaliku protsessiga, mille raames läbi detailsemate uuringute vastatakse küsimusele, kas eelnevalt kaardistatud aladele on võimalik tuuleparki rajada või mitte. Kui tuulepargi rajamine on nii keskkonna, kohalike inimeste kui ka majanduslikke aspekte arvestades teostatav, siis kavandatakse tuulepargi detailne lahendus (ehk detailplaneering) või väljastatakse projekteerimistingimused tuulepargi kavandamiseks.
Asukoha eelvaliku protsessi raames viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Selle käigus teostatakse mitmeid erinevaid uuringuid – näiteks linnustiku ja nahkhiirte uuringud, taimestiku inventuur, müra modelleerimine ja tuulepargi visualiseeringud. Uuringute eesmärgiks on välja selgitada eelnevalt kaardistatud võimalike tuulealade sobivus tuulepargiks ning määrata võimalike tuulikute paigutus ning arv.
- Kodukandis olev puhas elektritootmine koos tuleviku nutikate salvestuslahendustega aitab vältida elektrikatkestusi ja suurendab Eesti energiajulgeolekut.
- Kaitseministeerium on leidnud võimalusi seni kehtinud õhuseiresüsteemide piirangute leevendamiseks, sh varasemast piirangust vabaneb ka Haljala valla territoorium.
- Kaasaegsed tuulikud on kõrgemad kui seni Eestisse rajatud tuulikud, mis paiknevad peamiselt rannikul. See annab võimaluse tuulikute kavandamiseks ka sisemaale.
- Hea võrguühendus ning haja-asustus.
Asukoha eelvaliku protsess koos detailsete keskkonnauuringutega kestab ca 2 aastat. Sellele järgneb kas detailne lahendus või tuulepargi projekteerimine läbi projekteerimistingimuste. Seega võiks esialgse ajakava kohaselt tuulepargi ehitamine Haljala vallas alata aastal 2028.
Eriplaneeringu ajajoon
Haljala valla kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
I etapp
| Algatamine | aprill 2023 |
| Riigihanke läbi viimine planeeringu ja keskkonnamõjude hindamise konsultandi leidmiseks | jaanuar 2024 |
| Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine | veebruar-aprill 2024 |
| Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik väljapanek ja arutelud | mai-juuli 2024 |
| Asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi täiendamine avaliku väljapaneku ja arutelude järgselt | august 2024 |
| Asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande koostamine | august 2024-mai 2025 |
| Asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande esitamine kooskõlastamiseks | juuni-august 2025 |
| Asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande avalik väljapanek | september-november 2025 |
| Asukoha eelvaliku otsuse ja KSH I etapi aruande vastuvõtmine | veebruar 2026 |
1. juulist 2023 jõustus keskkonnatasude seaduse (KeTS) muudatus, mille kohaselt hakatakse maksma maismaal paiknevate uute tuulikute naabruses elavatele inimestele tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu (edaspidi tuulikutasu).
Kohalik omavalitsus korraldab hüvitise maksmise majapidamistele, kus elatakse kuni 250 m kõrgusele tuulikule lähemal kui 2 km või üle 250 m kõrgusele tuulikule lähemal kui 3 km. Tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele makstakse eelmisel kalendriaastal laekunud tuulikutasust 50% ning seda tingimusel, kui eluruum on füüsilise isiku omandis ja see on omaniku rahvastikuregistrijärgne elukoht.
KeTS sätestab, et maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasu määra kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu vahemikus 0,7 kuni 1 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest: 1) tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides, kuid mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 750-ga; 2) vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind. Ehitusjärgus tuulikute eest makstakse kümnendik kehtivast tuulikutasust. Maksimaalne hüvitise suurus eluruumi kohta on vastava aasta kuni kuue kuu alampalga suurune tasu.
Näiteks kui 100 MW tuulepargi puhul on elektrihind 50€/MWh, oleks tasu suuruseks 150 000 eurot aastas ning kui tasu jaguneks kohaliku omavalitsuse ja 100 majapidamise vahel, saaks iga eluruumi omanik ca 750 eurot aastas.
Lisaks on tuulepargist kohalikule kogukonnale kasu, sest:
- Soodsam ja puhtam võrgutasuta energia (otseliini ühendamise võimalus) annab eeldused suurema energiatarbimisega ettevõtete lisandumiseks, mis võimaldab luua uusi töökohti.
- Tuulepargi ja ümbritseva taristu rajamine ning hooldamine loob uusi töökohti. Kohalike jaoks tähendab see muuhulgas paremaid teid..
- Mainekasv – ollakse tulevikku vaatav ja rohepöördesse panustav kogukond ning aidatakse kaasa Eesti energiajulgeoleku tagamisele.
Haljala vald – eriplaneeringu korraldaja ning otsustaja
OÜ Utilitas Wind – arendaja
Sunly AS– arendaja
OÜ Plannum ja OÜ Roheplaan– planeerijad/keskkonnamõju hindajad
Eesti riik on võtnud eesmärgiks aastaks 2030 toota 100% kogu riigis tarbitav elektrienergia taastuvatest allikatest ja seda selleks, et tagada Eestis energiajulgeolek ning varustuskindlus ning toota kohapealne elekter taastuvatest allikatest, mis suurendab meie riigi ning siinsete ettevõtete konkurentsivõimet.
Maismaatuuleparkide rajamine on kõige kiirem ja lihtsam viis toota aastaringselt elektrit taastuvatest allikatest.
Kaasaegsete tuulikute eluiga on ligi 30 aastat.
Eestis on 2023 aasta esimese poole seisuga kokku tuuleparke koguvõimsusega 320 MW. Rohetiigri energia teekaardi kohaselt oleks meile juurde vaja u 1000 MW maismaa tuuleparke ehk võttes arvesse kaasaegsed tuulikud, mille nominaalvõimsus on 7 MW, on meil vaja ca 150 uut tuulikut. Eestis on täna veidi vähem kui 150 tuulikut.
Kohti, kuhu Eestis tuulepark rajada, ei ole ülemäära palju. Kõige tuulisemad alad asuvad rannikul ja Ida-Virumaal. Tuulepargi rajamist kavandades tuleb hinnata nii tuule potentsiaali, maastiku iseloomu, ala suurust, võimalikke keskkonnapiiranguid, elektrivõrguga liitumise võimalusi, asustuse tihedust ja paiknemist, samuti peab arvesse võtma kaitseväe õhuseireradarite asukohti.
Haljala valda uusi elektri õhuliine tuuleparkide jaoks ei kavandata. Tuulepark ühendatakse elektrivõrku maakaabli abil.
Haljala valda kavandatakse ca 250 m kõrguseid tuulikuid.
Tuulepargi nähtavust nt maanteedelt mõjutab kõige rohkem maastiku avatus. Nt metsa kavandatud tuulikud ei pruugi üldse olla hästi nähtavad. Eriplaneeringu raames teostatakse ka visualisatsioonid erinevatest asukohtadest, et hinnata tuulepargi visuaalset mõju.
Soodsamast ja puhtamast elektrienergiast saab kasu kogu rahvas. Tuulepargi lähedal asuvad kohalikud omavalitsused ja elavad inimesed saavad ka otsetoetusi. Lisaks võivad kohalikud ettevõtjad saada tuulepargist võrgutasuta elektrit. Samuti loob tuulepargi ehitus ja hooldamine mõningal määral uusi töökohti.
Riigikogu võttis 2022 aasta juulis vastu nö kohaliku kasu seaduse, mis kohustab alates 2023. aasta 1. juulist tuuleelektrijaamade rajajaid maksma tasu omavalitsusele ja kohalikele elanikele, kes elavad tuulepargi mõjupiirkonnas. Kuni kuue kuu alampalga suurust tasu hakkavad saama maismaatuulikust kuni kolme kilomeetri kaugusel elavad inimesed. Maismaa tuuleparkide puhul on tasu arvutamise aluseks protsent tuulepargi toodangust ja elektrihinnast (0,7-1%). Näiteks kui 100 MW tuulepargi puhul on elektrihind 50€/MWh, oleks tasu suuruseks 150 000 eurot aastas ning kui tasu jaguneks kohaliku omavalitsuse (KOV) ja 100 majapidamise vahel, saaks iga elanik ca 750 eurot aastas.
Tavatarbija jaoks muutub elektrihind siis, kui meie hinnapiirkonda lisandub piisavalt palju taastuvenergiavõimsusi, mis toovad meile odavama elektri. Haljala valla tuulepark aitab sellele kindlasti kaasa. Ettevõtted saavad luua oma tootmise tuulepargi lähistele ning sealt rajatud nn otseliini abil saab ettevõtja säästa võrgutasudelt. See loob eelduse uute võimalike tootmisalade loomiseks soovi korral ka Haljala valda ning tuuleparkide lähistele.
Elektrituulik tekitab mehaanilist müra, mida põhjustavad tuuliku erinevad komponendid, nagu mootor ja tuuleturbiini käigukast. Selline müra on kaasaegsete tuulikute puhul tajutav ainult turbiini läheduses.
Veel põhjustab tuulik aerodünaamilist müra, mis tekib tuulegeneraatorite labade liikumisel läbi õhu. See on tuulikute peamine müraallikas.
Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule kiirusest – mida tugevam on tuul, seda kiiremini pöörlevad tuuliku labad ning suureneb ka tuulikust tulenev müra. Samas, mida tugevam on tuul, seda suurem on ka tuule enda põhjustatud müra (mühin).
Tuuleturbiinide arenguga on müra vähenenud ja kaasaegsed (ehkki kõrgemad ning võimsamad) tuulikud tekitavad vähem müra ning müra levikukaugus on väiksem. Selleks, et tuulikute mürataset veelgi kahandada, on tuulikud muudetud võimalikult voolujooneliseks. Samuti on parandatud tiivikulabade aerodünaamilisi omadusi. Ühelt poolt suurendab see tootlikkust, teiselt poolt vähendab müra teket. Haljala tuulepargi kavandamisel on võetud lähtepunktiks, et tagamaks kohalike elanike elukeskkonna säilimist ei kavandata tuulikuid lähemale kui 750 m tuulikutest. Sellisel kaugusel on ka kõige mürarikkamate tuulikumudelite korral ja kõige ebasoodsamatel tingimustel tagatud müra normtasemed.
Ei teki. Tuulikud ei ole kiirgusallikad, mistõttu igasugune kiirgusega seotud oht puudub.
Üks värskemaid ja teadaolevalt seni kõige põhjalikum madalsagedusliku heli uuring seoses tuulikutega viidi läbi Soomes ja see avaldati inglise keeles 2020 aastal. Uuring oli tellitud Soome riigi poolt ning selle viis läbi Soome Tehniliste Uuringute Keskus. Uuring kombineeris pikaajalisi (308 päeva) heli mõõtmisi tuuleparkides, samuti kuulmisteste ja küsimustikke tuuleparkide lähialadel elanike hulgas. Eesmärgiks oli välja selgitada tuulikute tekitatavate madalsagedusliku müra omadused ja sellega kaasnevad mõjud inimesele. Uuring järeldas, et tuulikute madalsageduslikku müra ei saa seostada inimeste poolt kurdetavate tervisemõjudega
Tuulikud põhjustavad varjusid nagu iga teinegi ehitis. Nendest eristatakse kahte tüüpi – liikuvad varjud ja perioodilised peegeldused, mis tekivad tuulikute ja päikese koosmõjul. Liikuvad varjud kaasnevad päikselistel päevadel tuulikute labade pöörlemisega. Varjutuse esinemiseks peab tuulik asetsema vaatleja ja päikesega (päikesekiirte langemisega) ühel joonel. Seetõttu on liikuvate varjude esinemise aeg kergesti prognoositav ja mudeldatav, millega saab tuulikute positsioonide määramisel arvestada. Nii on võimalik varjutuse häiringut kodumajapidamistele täielikult vältida. Peegeldused tekivad siis kui päike peegeldub tuuliku labadelt. See on tingitud labade materjalist ning võib põhjustada ebameeldivat helkimist. Selle ära hoidmiseks kasutatakse kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid ehk tänapäevased tuulikud enam ei helgi.
Varjude osas esineb seos, et mida kõrgem on tuulik, seda kaugemale vari võib ulatuda. Varjude ulatus sõltub päikese kõrgusest ehk mida madalamalt päike paistab, siis seda kaugemale ulatuvad on varjud. Kõige kaugemale ulatuvad varjud seega hommiku- ja õhtutundidel vastavalt päikesetõusu järel ning päikeseloojangu eel. Arvestades päikese liikumissuunda taevas, ei tekita tuulikud meie laiuskraadil kunagi varju tornist lõunasuunas. Varjutus on reeglina ulatuslikum ja sagedasemalt esinev lääne- ja idakaartes.
Raadamistöid tuleb teha tuuliku vundamendi ja ehitusplatsi alal, aga ka tuulikuosade transpordikoridorides. Samas on arendajate huvi ja eesmärk metsa võimalikult vähe raadata ning säilitada tuuliku ümber puhvertsoon, kus toimub säästlik metsa majandamine. Puhvertsoon aitab soodustada metsa ja elupaikade säilimist, samuti vähendab see tuulepargi võimalikku visuaalset häiringut. Kas ja kui palju tuleb Haljala vallas metsa raadata, selgub siis, kui tuulikute täpne paigutus on teada. Esialgse hinnangu põhjal tuleb ühe tuuliku kohta raadata 1-2 hektarit metsa.
Eriplaneeringu raames viiakse läbi põhjalikud linnustiku uuringud, et leida tuulikutele linnustiku ja nahkhiirte seisukohalt sobivamad asukohad. Kaasaegsete elektrituulikute rootori diameeter on suurem ning pöörlemiskiirus aeglasem, mis vähendab oluliselt kokkupõrke ohtu. Lisaks on kaasaegsed tuulikud ka kõrgemad ning mitmed linnuliigid oma igapäevaseid lende nii kõrgel ei teosta, et labad neid ohustaks. Lisaks on võimalik vajadusel ka tuulikuid teatud hetkeks ka seisma panna, kui on kõige intensiivsem lindude või nahkhiirte rändeaeg.
Amortiseerunud tuulikud demonteeritakse. Tuuleturbiinid on väärtuslik ressursiallikas, mida saab ringmajanduses uuesti kasutada. Võimalusel saadetakse kõik osad taaskasutatakse või suunatakse ümbertöötlemisse. Elektrituulikutest on u 85-90% taaskasutatav.
Tuulikute demonteerimine on tuulepargi omaniku kohustus, mis on seatud nii hoonestusloas kui ka maaomanikega sõlmitud hoonestusõiguslepingutes. Et tuulikute taaskasutamine on selle tegijale ka rahaliselt motiveeriv ning olemasoleva taastuvenergia maa kasutamine ka tulevikus perspektiivne, siis ei ole ohtu, et vanad tuulikud hüljatakse.
Vaata:
www.utilitas.ee
www.sunly.ee
Oleme valmis jagama projekti kohta infot kogu aeg ja vastama kõikidele küsimustele. Ametlikku tagasisidet on võimalik anda planeeringu käigus, mille raames toimub mitmeid avalikke arutelusid. Samuti oleme valmis kohtuma erinevate piirkondade elanikega ning kohaliku omavalitsuse juhtidega. Kutsuge meid külla projekti tutvustama!
