Haljala valla panus
energiajulgeoleku tagamisel ja Eesti
energiatootmise rohelisemaks muutmisel
.
Tuulepark on olulise ruumilise mõjuga ehitis ning eriplaneeringu kaudu saab leida sellele parima võimaliku asukoha. Haljala vald on algatanud eriplaneeringu, et selgitada välja kas ja millistel tingimustel on elektrituulikute rajamine Haljala valla idaossa võimalik.
Eriplaneeringu algatamine ei tähenda seda, et otsus tuulikute ehitamiseks on juba tehtud, vaid sellega luuakse võimalus koostöös kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja arendajatega teemat uurida ja arendada.
Kohaliku omavalitsuse eriplaneering jaotub reeglina kahte etappi:
-
I etapis toimub asukoha valik
-
II etapis valmib detailne lahendus
Võimalik on ka ühe-etapiline ehk lühem eriplaneeringu menetlus, kus esimeses etapis toimub nii asukoha valik kui detailne lahendus. Lühike menetlus on võimalik kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Haljala valla tuuleenergeetika eriplaneering on kavas läbi viia ühe-etapilise menetlusena.
Eriplaneeringuga samal ajal viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH).
Selle eesmärk on teada saada, missugune otsene, kaudne või vahetu mõju on võimalikel elektrituulikutel looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
Valla ja arendajate eesmärk on eriplaneeringu protsessid läbi viia avatult, läbipaistvalt ning kõiki osapooli kaasavalt.
Oleme valmis kõigi huvitatud osapooltega suhtlema ning küsimustele ja muredele igal hetkel vastama. Avalikkust ja kohalikku kogukonda on kavas kõigist oma sammudest aegsasti teavitada. Nii oluline objekt nagu tuulepark saab sündida vaid valla, kohaliku kogukonna ja arendaja üksmeeles. Seetõttu on oluline, et kõik osapooled säilitaks avatud meele.
Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on algatatud Haljala valla idaosale. Uuritava ala pindala on kokku ca 240 km2.
Oleme juba ennetavalt arvesse võtnud Keskkonnaameti poolt antud suuniseid tuuleparkidele sobilike alade kavandamiseks ning selliselt tekib Haljala valla eriplaneeringu alale 4 võimalikku uuringuala, mida planeeringu protsessis detailsemalt hinnatakse ning nende sobivust kaalutakse.
Uuringualad hõlmavad järgmisi külasid: Põdruse, Aaviku, Kandle, Tatruse, Annikvere, Idavere, Võle, Varangu, Essu, Veltsi ja Auküla.
Tuuleenergia neli uuringuala (tähistatud A, B, C ja D), kogupindalaga ligikaudu 17 km2, jäävad Auküla, Veltsi, Võle, Tatruse, Varangu, Essu, Põdruse, Idavere, Annikvere, Kandle, Aaviku ja ümbruskaudsete külade lähedusse.
Samasugust planeeringut tehakse ka Kadrina vallas (tähistatud 1, 2 ja 3) ning Viru-Nigula vallas määratakse tuuleenergia alasid hetkel üldplaneeringuga (tähistatud triibuliselt.)
- Kodukandis olev puhas elektritootmine koos tuleviku nutikate salvestuslahendustega aitab vältida elektrikatkestusi ja suurendab Eesti energiajulgeolekut.
- Kaitseministeerium on leidnud võimalusi seni kehtinud õhuseiresüsteemide piirangute leevendamiseks, sh varasemast piirangust vabaneb ka Haljala valla territoorium.
- Kaasaegsed tuulikud on kõrgemad kui seni Eestisse rajatud tuulikud, mis paiknevad peamiselt rannikul. See annab võimaluse tuulikute kavandamiseks ka sisemaale.
- Hea võrguühendus ning haja-asustus.
Asukoha eelvaliku protsess koos detailsete keskkonnauuringutega kestab ca 2 aastat. Sellele järgneb kas detailne lahendus või tuulepargi projekteerimine läbi projekteerimistingimuste. Seega võiks esialgse ajakava kohaselt tuulepargi ehitamine Haljala vallas alata aastal 2028.
Orienteeruv ajakava
1. juulist 2023 jõustus keskkonnatasude seaduse (KeTS) muudatus, mille kohaselt hakatakse maksma maismaal paiknevate uute tuulikute naabruses elavatele inimestele tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu (edaspidi tuulikutasu).
Kohalik omavalitsus korraldab hüvitise maksmise majapidamistele, kus elatakse kuni 250 m kõrgusele tuulikule lähemal kui 2 km või üle 250 m kõrgusele tuulikule lähemal kui 3 km. Tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele makstakse eelmisel kalendriaastal laekunud tuulikutasust 50% ning seda tingimusel, kui eluruum on füüsilise isiku omandis ja see on omaniku rahvastikuregistrijärgne elukoht.
KeTS sätestab, et maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasu määra kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu vahemikus 0,7 kuni 1 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest: 1) tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides, kuid mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 750-ga; 2) vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind. Ehitusjärgus tuulikute eest makstakse kümnendik kehtivast tuulikutasust. Maksimaalne hüvitise suurus eluruumi kohta on vastava aasta kuni kuue kuu alampalga suurune tasu.
Näiteks kui 100 MW tuulepargi puhul on elektrihind 50€/MWh, oleks tasu suuruseks 150 000 eurot aastas ning kui tasu jaguneks kohaliku omavalitsuse ja 100 majapidamise vahel, saaks iga eluruumi omanik ca 750 eurot aastas.
Lisaks on tuulepargist kohalikule kogukonnale kasu, sest:
- Soodsam ja puhtam võrgutasuta energia (otseliini ühendamise võimalus) annab eeldused suurema energiatarbimisega ettevõtete lisandumiseks, mis võimaldab luua uusi töökohti.
- Tuulepargi ja ümbritseva taristu rajamine ning hooldamine loob uusi töökohti. Kohalike jaoks tähendab see muuhulgas paremaid teid..
- Mainekasv – ollakse tulevikku vaatav ja rohepöördesse panustav kogukond ning aidatakse kaasa Eesti energiajulgeoleku tagamisele.
Haljala vald – eriplaneeringu korraldaja ning otsustaja
OÜ Utilitas Wind – arendaja
Sunly AS– arendaja
OÜ Plannum ja OÜ Roheplaan– planeerijad/keskkonnamõju hindajad