• Elektrituulik tekitab mehaanilist müra, mida põhjustavad tuuliku erinevad komponendid, nagu mootor ja tuuleturbiini käigukast. Selline müra on kaasaegsete tuulikute puhul tajutav ainult turbiini läheduses. Veel põhjustab tuulik aerodünaamilist müra, mis tekib tuulegeneraatorite labade liikumisel läbi õhu. See on tuulikute peamine müraallikas. Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule kiirusest – mida tugevam on tuul, seda kiiremini pöörlevad […]

  • Tavatarbija jaoks muutub elektrihind siis, kui meie hinnapiirkonda lisandub piisavalt palju taastuvenergiavõimsusi, mis toovad meile odavama elektri. Haljala valla tuulepark aitab sellele kindlasti kaasa. Ettevõtted saavad luua oma tootmise tuulepargi lähistele ning sealt rajatud nn otseliini abil saab ettevõtja säästa võrgutasudelt. See loob eelduse uute võimalike tootmisalade loomiseks soovi korral ka Haljala valda ning tuuleparkide […]

  • Soodsamast ja puhtamast elektrienergiast saab kasu kogu rahvas. Tuulepargi lähedal asuvad kohalikud omavalitsused ja elavad inimesed saavad ka otsetoetusi. Lisaks võivad kohalikud ettevõtjad saada tuulepargist võrgutasuta elektrit. Samuti loob tuulepargi ehitus ja hooldamine mõningal määral uusi töökohti. Riigikogu võttis 2022 aasta juulis vastu nö kohaliku kasu seaduse, mis kohustab alates 2023. aasta 1. juulist tuuleelektrijaamade […]

  • Tuulepargi nähtavust nt maanteedelt mõjutab kõige rohkem maastiku avatus. Nt metsa kavandatud tuulikud ei pruugi üldse olla hästi nähtavad. Eriplaneeringu raames teostatakse ka visualisatsioonid erinevatest asukohtadest, et hinnata tuulepargi visuaalset mõju.

  • Haljala valda kavandatakse ca 250 m kõrguseid tuulikuid.

  • Kaasaegsete tuulikute eluiga on ligi 30 aastat.

  • Eestis on 2023 aasta esimese poole seisuga kokku tuuleparke koguvõimsusega 320 MW. Rohetiigri energia teekaardi kohaselt oleks meile juurde vaja u 1000 MW maismaa tuuleparke ehk võttes arvesse kaasaegsed tuulikud, mille nominaalvõimsus on 7 MW, on meil vaja ca 150 uut tuulikut. Eestis on täna veidi vähem kui 150 tuulikut.

  • Eesti riik on võtnud eesmärgiks aastaks 2030 toota 100% kogu riigis tarbitav elektrienergia taastuvatest allikatest ja seda selleks, et tagada Eestis energiajulgeolek ning varustuskindlus ning toota kohapealne elekter taastuvatest allikatest, mis suurendab meie riigi ning siinsete ettevõtete konkurentsivõimet. Maismaatuuleparkide rajamine on kõige kiirem ja lihtsam viis toota aastaringselt elektrit taastuvatest allikatest.

  • Kohti, kuhu Eestis tuulepark rajada, ei ole ülemäära palju. Kõige tuulisemad alad asuvad rannikul ja Ida-Virumaal. Tuulepargi rajamist kavandades tuleb hinnata nii tuule potentsiaali, maastiku iseloomu, ala suurust, võimalikke keskkonnapiiranguid, elektrivõrguga liitumise võimalusi, asustuse tihedust ja paiknemist, samuti peab arvesse võtma kaitseväe õhuseireradarite asukohti.

  • Haljala valda uusi elektri õhuliine tuuleparkide jaoks ei kavandata. Tuulepark ühendatakse elektrivõrku maakaabli abil.